Enim kukkus eksport Venemaale ja Rootsi

Väliskaubandust mõjutas enim mineraalsete toodete ja elektriseadmete sisse- ja väljaveo langus, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma analüüsis. Ekspordi langust mõjutasid Venemaa ja Rootsi, kuhu müüdi eelmise aasta oktoobrist vastavalt 35 protsenti ja 14 protsenti vähem kaupu. Eksporti Venemaale mõjutas enim mehaaniliste masinate ja keemiatoodete väljaveo langus ning Rootsi elektriseadmete ekspordi kahanemine.

Ekspordi langustempo kiirenemise taga olid eelkõige mineraalsed tooted, mille väljavedu kahanes peaaegu poole võrra. Üheks põhjuseks oli maailmaturu nõudluse langus mineraalsete kütuste järele ja hindade alanemine. Lisaks näitasid tugevat aastalangust ka elektriseadmed ning metall ja metalltooted, vähenedes võrdselt 22 protsenti. Elektriseadmete väljaveo kahanemist mõjutasid üksikud ettevõtted, kelle peamiseks ekspordi suunaks on Rootsi turg, kuhu eksport langes 44 protsenti. Metallide eksporti on mõjutamas nende hinna langus maailmaturul.  Keemiatööstuse toorainete ja toodete väljaveo langus oli 20 protsenti. Aastases võrdluses olid ekspordis suurema kasvuga transpordivahendid (laevad) ja mitmesugused tööstustooted (puitmajad, padjad ja tekid).

Impordi langusel sarnased põhjused

Impordis toimusid sarnased muutused ekspordiga. Madal välisnõudlus keemiatoodete ja elektriseadmete järele hoiab tugevas languses ka nende valmistamiseks vajalike pooltoodete ja seadmete sissevedu, mis oktoobris langesid vastavalt 22 protsenti ja 21 protsenti. Kütuste sissevedu oli endiselt languses, mida eelkõige mõjutab nafta maailmaturu hinna kõikumine. Peaaegu kõigi teiste oluliste kaubagruppide import oli samuti languses, ainus grupp, mis näitas aastaga võrreldes 7 protsendilist kasvu, oli paber ja pabertooted.

Septembrikuu tasemest oli eksport kaks protsenti suurem ja import jäi samale tasemele. Kaubavahetuse bilansi puudujääk vähenes oktoobris 124,2 miljoni euroni, olles eelmise kuu näitajast 22,4 miljonit eurot väiksem.

Madalseis jätkus ka novembris

Novembris kaubavahetuses olulisi muutusi paremuse suunas oodata pole, kaubavahetus võib jääda samale tasemele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi novembrikuu uuringus osalenud tööstusettevõtete arvamused eksporttellimuste osas paranesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tavapärasest suuremaid tellimusi prognoosis 10,4 protsenti ettevõtetest. Tellimuste kahanemist või tavalisel tasemel püsimist ootavate ettevõtete osatähtsus peaaegu ei muutunud.

Euroopa Komisjoni avaldatud majandususaldusindeks jäi peaaegu samale tasemele nii Euroopa Liidus tervikuna, euroalas kui ka Eestis. Eesti olulisematest ekspordipartneritest oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise Lätis, Leedus, Rootsis ja Saksamaal. Soomes aga jäi majandususaldus samale tasemele võrreldes eelmise kuuga – 97,5 punkti.

Täna selgus, et statistikaameti andmetel kahanesid oktoobris eksport ja import aastaga jooksevhindades vastavalt 12 protsenti ja 13 protsenti. Majandusministeeriumi analüütikute kinnitusel jätkus samasugune madalseis ka novembris.